Tutvustus ja asukoht

13.01.15

Tänapäeva Alatskivi valla piiridesse jääv ala peaaegu ühtib muistse intensiivset kasutust leidnud asustuskeskusega. Üldjoontes võib siin läbi sajandite täheldada inimasustuse tugevat kontsentreerumist võrreldes ümberkaudsete laialdaste maa-aladega.
Esimesed märgid inimese olemasolust Kodavere kihelkonnas, kuhu Alatskivi kuulub, pärinevad keskmisest kiviajast, perioodist 9000-5000 a. e. Kr. Mitmed asula- ja linnusekohad ning kalmed annavad tunnistust pidevast asustusest. Muinasajal asus Alatskivil Soopoolitse väikemaakonna keskus.
1225. aastast oli Alatskivi piirkonna valitseja Tartu piiskop. Liivi sõja järel (1558) kaotati piiskopkond ning järgnevate sajandite jooksul vahetusid Tartumaal valitsejad ja muutusid piirid.
1704. aastal hõivas Vene vägi Tartumaa ja Uusikaupunki rahuga (1721) kinnitati Tartumaa Vene tsaaririigi koosseisu. Katariina II käsul sai Tartu 1783. aastal maakonna keskuseks.
1918. aastal hõlmas Tartumaa lisaks tänastes piirides olevale alale enamiku nüüdsest Jõgevamaast, samuti osi Valga-, Põlva- ja Virumaast.
1950. aastal moodustati Tartu rajoon, mis oli jaotatud külanõukogudeks. Aastail 1952-1953 eksisteeris ka Tartu oblast.
Omavalitsusüksusena kujunes Alatskivi vald välja 1867. aastal. Kuni 1939. aastani oli tänase Alatskivi valla territooriumil teinegi vald – Kokora, kus esimene omavalitsuse protokoll koostati samuti 1867. aastal. Alatskivi ja Kokora ühendati vastavalt Eesti Vabariigi presidendi otsusele 7. oktoobrist 1938, kusjuures mõned külad liideti naabervaldadega.
Pärast sõda jaotati vald väiksemateks valdadeks, mis nimetati ümber külanõukogudeks. 1954. aastaks suurenes Alatskivi külanõukogu aga liitmiste tulemusena taas peaaegu samadesse piiridesse kui oli vald 1939. aastal. Osa endisest metsaalast kuulub praegu Vara vallale, Tedreküla on jaotatud pooleks Pala vallaga ning osa Pärsikivi külast on liidetud Kallaste linnaga.
16. mail 1991 kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Alatskivi valla omavalitsusliku staatuse. Uue haldusterritoriaalse reformi eel on valla piiriäärsete külade – Nõva, Vea ja Tedreküla – elanikud avaldanud soovi ühineda Alatskivi vallaga.

Alatskivi valla vapp on kilbikujuline alt kumera servaga. Laiuse ja kõrguse suhe on 2:3.
Vasemal on punasel taustal hõbedase värviga kujutatud Alatskivi lossi fassaadi profiilis.
Paremal ülal on kolm rohelist kuuske hõbedasel pinnal sümboliseerimaks valla metsarikkust. Alumisel osal on sinisel põhjal kolm hõbedast lainet – kolm Alatskivi ümbritsevat järve.

   

Alatskivi valla lipu pind on jagatud horisontaalselt neljaks osaks – 1/4 roheline, 2/4 valge, 1/4 roheline. Valge osa keskel asetseb valla vapi kujutis. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 (105 x 165 cm).

Toimetaja: KATRIN MUST