Keskkond

20.04.15
  • Keskkonna- ja arendusspetsialist Maimu Arro

Tel. 7 302 388
E-post: maimu@alatskivi.ee

Maastik ja selle kujunemine

Alatskivi ümbrus jääb kahe erineva maastikurajooni kokkupuutealale, mille piir on looduses jälgitav, kulgedes piki Tartu – Kallaste maanteed.
Idapoolsed alad paiknevad Peipsi-äärsel madalikul, mis oli mandrijäätumise lõppedes jää sulamisvetega kaetud. Ürg-Peipsi pindala muutus maakerke tõttu väiksemaks ning omandas praeguse suuruse umbes 5000 aastat tagasi. Tänases maastikus on näha vanad järveastangud ja rannavallide riba, mis on kõige selgemini vaadeldavad Alasoo küla ümbruses.
Lääne poole jääb Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa. Need alad asuvad 40-100 m kõrgusel merepinnast. Kagu-Eesti lavamaa on lainjas moreentasandik. Seda liigestavad paljud sügavad ürgorud, nendest põhjapoolsemad on Alatskivi-Pala ja Naelavere ürgorg. Alatskivi ürgoru veerudel paikneb vallseljakuid (Lästeniidu mägi) ja voorjaid künniseid (Kalevipoja säng ja Linnamägi), mis iseloomustavad Alatskivi orustatud moreentasandikku.

Mullastik

Peipsi-äärse madaliku pikaajaline olemine veekogu põhjaks on kaasa toonud pinnase vaesumise ja halva veeläbilaskvuse, sellest põhjustatult on mullad väheviljakad ja kannatavad enamasti liigniiskuse all.
Kagu-Eesti lavamaa aluspõhjaks on devoni punane liivakivi, mis paljandub ürgoru nõlvadel, ilmekaim on paljand Punase allika ümbruses. Pinnakatteks on punakaspruun ning savikas moreen ja liiv, mille tõttu on mullad väheviljakad.
Mullastikult kuulub Alatskivi valla territoorium üleminekualasse Lõuna-Eesti valdkonna Tartu-Viljandi allvaldkonnast Peipsi-äärse valdkonna Varnja-Võõpsu allvaldkonda, kus on nõrgalt ja keskmiselt leetunud kamar-leetmullad punakaspruunil moreenil. Märgadest muldadest on esindatud soostunud kamarmullad ja vahelduva lagunemisastme ning sügavusega madalsoo turvasmullad. Muldade lõimis on enamasti saviliiv (tolmjas) või liiv (kruusakas), harvem liivsavi. Nõrgalt happelised põllud vajavad valikuliselt lupjamist.
Haritava maa suhteline viljakus on 25-50 hindepunkti, maakonna keskmine on 45 hindepunkti. Heade põllutüübiliste haritavate maade osakaal on 63,9%, keskmised põllutüübilised haritavad maad moodustavad 21,4% ja rohumaatüübilised haritavad maad 14,7%.
Headest põllutüübilistest haritavatest maadest 1094 ha ehk 24,1% moodustavad parasniisked ja nõrgalt liigniiskuse tunnustega kahkjad keskmise raskusega mullad, mis paiknevad Kokora, Tõruvere ja Kuningvere külas, kohati ka Haapsipea ja Lahepera külas, nende põldude viljakus hindeskaala järgi on 45-53 hindepunkti. Suurima osa sellest tüübist – 1707 ha ehk 37,6% - moodustavad kuivendatud keskmise raskusega gleistunud kahkjad mullad (35-48 hindepunkti), mis asuvad Kokora, Torila, Tõruvere, Kuningvere, Naelavere, Päiksi, Lahepera ja Kõdesi külas.
Keskmistest põllutüübilistest haritavatest maadest on ülekaalus kuivendamata ja kuivendatud kahkjad gleistunud või gleimullad, 403 ha ehk 8,9%, ning kergelt leetunud ja leetjad mullad, 243 ha ehk 5,4%. Gleimullad esinevad Alasoo, Pusi, Padakõrve, Torila külas. Nende muldade viljakus on 30-40 hindepunkti.
Rohumaatüübiliste haritavate maade osatähtsus on väike, neid esineb kohati Päiksi, Kõdesi, Pusi, Naelavere, Alasoo ja Rootsi külas, nende muldade erinevate tüüpide viljakus kõigub 15-33 hindepunkti vahel.

Vetevõrk

Oluline Alatskivi valla elu-olu ja looduslike tingimuste seisukohalt on piirnemine
Peipsi järvega. Valla senises majanduselus ei ole suurjärve-äärseid eeliseid kasutatud.
Vetevõrk Kagu-Eesti lavamaal on seotud ürgorgude ja mandrijää sulamisvetega. Alatskivi valda läbib loode-kagusuunaline Pala-Alatskivi ürgorg. Ürgoru servad on järsud ning neid ääristavad jääsulavete toimel tekkinud vallseljakud.
Läänes piirneb Alatskivi vald väikeselt metsaheinamaalt algava Kargoja jõega ca 10 km ja loodes Haavakivi jõega ca 0,6 km ulatuses. 11,7 km pikkune Alatskivi jõgi algab Kuuse jõe, resp. oja nime all sooheinamaadega ümbritsetud soostuvast Mustjärvest ja suubub Peipsisse. Naelavere oja (pikkus 4,5 km) algab Kullisoost ja suubub Lahepera järve.
Järvede teke on valdavalt seotud sulava mandrijää tegevusega. Looduslikud järved ja paisjärved võtavad valla territooriumist enda alla 176 hektarit ehk 1,4% valla pindalast.
Lahepera järve ehk Lahe järv (pindala 100,8 ha, keskmine sügavus 2,4m, suurim sügavus 4,2m) ühendab Lahe oja Peipsiga, toitub Naelavere oja vetest, allikatest ja põldudelt tulevast veest. Järve veetase on otseselt seotud Peipsi veetasemega, liigirikas taimestik on soodustanud kinnikasvamist. Kiiresti soojenevana on järv ka Peipsi kalade koelmuks. Järve puhastamiseks (sapropeeli väljapumpamiseks) hakati järve lõunakaldale ehitama mudakuivatusplatse, kuid rahapuudusel tööd katkesid ning ümberkujundatud kaldaalad võsastuvad.
Mustjärve (pindala 22,3 ha, keskmine sügavus 5m, suurim sügavus 8 m) põhjas on paks mudakiht. Järv toitub allikatest, Kuuse oja kaudu läheb järve vesi ka Alatskivi jõkke.
Kuningvere järv (pindala 24,3ha, keskmine sügavus 4,8m, suurim sügavus 8 m) paikneb järsuveerulises Alatskivi ürgorus, eriti järsk on järve liivane idakallas. Toitub allikatest, oja kaudu on väljavool Alatskivi jõkke. Järves leidub vähke. Kaitse all on nii järv kui läänekaldal kasvav mets.
Savastvere järv (pindala ca 2 ha) oli veskijärv, mis on nüüdseks peaaegu kinni kasvanud.
Peipsi nõos asuvad Kaanjärv (1,2 ha) ja Vilajärv (1,8 ha) on tugevasti kinni kasvanud umbjärved ning kujutavad endast reliktseid veekogusid.
Kokora paisjärv (0,7 ha) on maastikku ilmestavaks veesilmaks Kokora mõisa pargis.
Alatskivi paisjärv (pindala 22,9 ha, sellest Lossijärv 14,8ha ja Veskijärv 8,1ha, keskmine sügavus 2,5m) on rajatud Alatskivi jõele veski jaoks juba Rootsi ajal.
Tähelepau väärivad puhta veega allikad – Punane allikas, mis voolab välja keskdevoni punasest liivakivist (ca 40 l/min.) ja Hundiallikad.

Sood

Sood moodustavad valla territooriumist 4,5%. Suuremad soomassiivid on Virtsu soo (raba) - 20 ha, Valgesoo - 30 ha, Ninasoo - 100 ha ning Alasoo madalsoo - 430 ha.
Sood omavad märkimisväärset osa magevee varude säilitamisel, loomade elu- ja peidupaigana ning metsamarjade kasvukohana.

Ajaloo- ja arhitektuurimälestised

Oja talu Rupsi külas - Jakob ja Juhan Liivi kodu 1866-1908.
Naelevere koolimaja – Eduard Tubina kodu 1908-1944.
Haapsipea koolimaja – 1868-74 töötas siin Jakob Kõrv, 1886-92 Elias Liiv.
Kokora mõisahoone - esmasteated aastast 1443, Kockenarwe. Kokora mõis eraldus Alatskivi mõisast 1734. aastal. Mõisas oli jahu- ja saeveski, juustu-, singi- ja viinatööstus.
Arhitektuurimälestistest on eriti silmapaistev Alatskivi loss koos teiste mõisahoonetega ning Alatskivi ja Nina kirik.

Looduskaitsealad ja kaitstavad üksikobjektid

Alatskivi ümbrus on looduslikult vaheldusrikas ja pakub huvi liigikaitseliselt, siin on kaitse alla võetud üle 600 ha maastikku ja ca 30 üksikobjekti.

Alatskivi maastikukaitseala (253,5 ha) loodi 1964. aastal omapärase reljeefi ja piirkonna pärandkultuurmaastiku kaitseks, ala hõlmab Alatskivi ürgoru, Alatskivi pargi koos mõisahoonetega ning Kõdesi metsa.
Maastikukaitsealasse kuuluva Alatskivi lossipargi - Tartumaa suurim park (130 ha) – rajas 18. sajandi lõpus mõisnik von Stackelberg. Praegu on pargi keskseks vaatamisväärsuseks Arved von Nolckeni kavandite järgi ehitatud Alatskivi loss koos ümbritseva hooldatud vabastiilse pargiga. Lossi tornidest ja terrassidelt avaneb kaunis vaade järvedele, kirikule ja ümbruskonna maastikule. Parki läbib tähistatud matkarada. Puistu koosneb kohalikest liikidest, valdavalt pärnadest, vahtratest ja tammedest.
Kõdesi mets on enam kui 1,5 km pikk ja kuni 0,5 km lai põldudevaheline metsaala. Metsa pikuti läbiv sihttee rajati omal ajal paruni lustsõitude jaoks. Sihi lõpus on rändrahn, mitmete muistenditega seotud Kalevipoja viskekivi.
Alatskivi ürgoru alal asuvad mitmed üksikobjektid, millel on maastikuliselt, kultuurilooliselt või loodusobjektina oluline väärtus: Alatskivi järv, Alatskivi jõgi, Peatskivi küla, Alatskivi Linnamägi, Kalevipoja säng, Lästeniidu mägi, Truuduse tamm.
Alatskivi maastikukaitsealal on ka puhke- ja õppeotstarbeline funktsioon, mis loob eeldusi turismi arendamiseks.

Alatskivi – Padakõrve laanekuklase looduskaitsealal on kaitse alla võetud laanekuklase asurkond, mis asub Alatskivi metskonnas Mäike vahtkonnas (ala hõlmab nii Tartu kui ka osa Jõgeva maakonna territooriumist). See on Eesti esimene metsakuklaste kaitseala (rajatud 1964. aastal).
Kaitsealusel erinevate metsatüüpidega territooriumil (500 ha) on ligikaudu 1500 pesakuhilat. Suuremad pesad on üle 1,5 meetri kõrged ning pesaaluse läbimõõt on enam kui 2,5 meetrit. Eestis elavad metsakuklaste neljast liigist kolm (ühed neist on laanekuklased) ning kõik need on Euroopa punase raamatu ohustatud liikide nimekirjas. 1998. aastal on koostatud nn. Padakõrve looduskaitseala kirjeldus, kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus.
Sipelgate kaitseala võimaldab uurida keeruliste sotsiaalsete suhetega liiki, anda materjali sipelgate siirdamiseks uutele aladele ning pakkuda loodusharidust huvilistele ja turistidele. Kokora metsapark - 6,7 ha vabakujuline pärna-vahtra puistu, kus kasvab ligi 40 puu- ja põõsaliiki. Tänapäeval on puistu hooldamatuse tõttu oma tähtsuse minetanud.
Oja talu allee ja puud - 0,5 ha paiknev vahtratest ja pärnadest koosnev haljastus Juhan Liivi kodukohas.
Nina kivikülv ehk nn Kalevipoja sild - 0,5 ha suurune rändkividest neemik Peipsi järve kaldal Nina külas, seotud Kalevipoja-aineliste muistenditega.