Alatskivi raamatukogu lühiajalugu

 1882. aastal avaldab ajaleht Olevik Rupsi ja Naelavere noormeeste laenu-raamatukogu kohta esimesed teated. Raamatukogu asub laenutaja Gustav Moori talus, mis omakorda Liivide naabruses. ( Tänaseks hoone lammutatud , asemel perekond Punga elumaja).

1930. aastatel kolis raamatukogu J. Liivi kodule veel lähemale- Koogi i tallu.

19. sajandil saadi raamatuid korjandustel, tuluõhtutel ja näitusmüükidel saadud rahast. Raamatukoguselts , tuletõrjeselts ja laulu-mänguselts  korraldasid seda kõike koos.

Algusaegadel oli üle 30. lugeja  ja mõnisada raamatut. 1920. aastal  aga juba üle tuhande, millest väheke  venekeelseid. 1922. a. saadi  toetust ka riigilt. Siis telliti kolme ajalehte ja  ajakirjagi.  Lugejate arv püsis ikka alla poolesaja.

1934. aastal koliti Alatskivile lähemale- Voldemar Paabu tallu (hävinud) Naelaveres.

Vabariigi algusega lisandus konkurente:

Piirivalve üleajateenijate raamatukogu  (lossis),  karskusselts  ;, Kevade,, raamatukogu ja   kõrgema algkooli raamatukogu ( koolimajas).

Enne sõda toodi kõik kogud lossi kokku ja  sõja lõpuni olid need sageli järelvalveta- palju hävis ja tassiti laiali. 

 Nõukogude ajal asuti lossi palvelas, Lahepera  rahvamajas  ja vahepeal isegi paruni kabinetis.

Kuna ruumid lossis olid pimedad ja jahedad, leidis majand  1982. aastal  sobivaks 4-toalise korteri paneelmajas. Sinna jäi raamatukogu  2001. aastani, mil ühineti koolikoguga  ja koliti koolimaja põhjatiiba.

Peale Rupsi noormeeste Moori ja Koogi töötasid raamatukogus Juuli Tiits ,  Adele Soovere, Eriine Villik-Roost ja 1961- 1993  Eha Mälberg.  Praeguseni on tööl Aili Annast  laenutajana ja Anne Toome juhatajana.

Tänapäeval on meil  kaasajastatud  infotehnoloogia, suur ja rikkalik fond kogu piirkonna teenindamiseks  ja kitsaks jäänud ruumid….

Koostas A. Toome